STOMATOLOOGIA

ÕPPEPÄEV: STOMATOLOOGIA
AEG: 22. NOVEMBER
KOHT: MAARJAMÕISA HAIGLA TÄIENDUSKESKUSE KOOLITUSRUUM
ÕPPEJÕUD: SILVIA RUSSAK
Kolmanda õppepäeva teemaks oli stomatoloogia, mis toimus teisipäeval, 22. novembril. Stomatoloogia on arstlik eriala, mille juures ravitakse suuõõne, sh hammaste ja näo-lõualuude haigusi. Meid õpetas doktor Silvia Russak, kes on tuntud Eesti arstiteadlane ja stomatoloog. Õppepäev toimus loengu vormis. Ootasin seda õppepäeva, sest minu soov on saada hambaarstiks. Olen alati teadnud, et tahan õppida midagi meditsiiniga seoses. Hiljuti hakkas mind huvitama hambaarsti eriala. Russak rääkis üldiselt stomatoloogia õppest tänapäeval ning tõi näiteid enda õppinguaastaist.
Esialgu rääkis, mis on stomatoloogia, kes on stomatoloog ja kuidas stomatoloogiks saada. Eestis toimub stomatoloogia eriala ja üldmeditsiiniliste ainete õppimne Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas 5 aastat. Tartu Ülikoolist saadud diplom kehtib kogu Euroopa Liidus. Hambaarsti eriala on perspektiivne, sest elanikkond tunneb huvi oma hammaskonna ja esteetilise väljanägemise vastu. Lisaks rääkis ta stomatoloogia ajaloost ja erinevatest sündroomidest, mis kahjustavad nii hambaid kui ka lõualuude arengut. Tartu Ülikooli stomatoloogia osakonna asutas Valter Hiie 1941 aastal. Valter Hiie on öelnud: “Inimene armastab oma nägu ja ta usaldab selle arsti kätte, kes ei tohi seda rikkuda, vaid peab selle paremaks tegema.” Sain teada, et suuõõnes esinevad muutused kaasnevad sageli ka teistes organites esinevate haigustega. Sain tuttavaks uute haigustega näiteks: haigustega nagu Robin’ sündroom, fluoroos, Albright sündroom, parodontiit. Albright’ sündroom on lõualuude arenguhäire, patoloogilised murrud, pigmentatsioon. Robin’ sündroom on kui, keel on väga väike ja suupõhjas kinni, süülae lõhe. Hammastele on väga ohtlik suitsetamine, sest see muudab hambad pruuniks, tekib kaaries, halb hingeõhk ja ka suur oht haigestuda vähki.
Õppepäevalt õppisin palju uut stomatoloogiks õppimise kohta, küsisin loengu lõppus Russakilt paar küsimust. Nüüd on natuke kergem ja suurem soov olla hambaarst. Russaki sõnul stomatoloogia eriala on väga perspektiivikas ning tööst puudust ei tule. Õppepäevalt oli tuttav, et suitsetamine kahjustab hambaid ja on tervisele kahjulik. Samuti osad punktid olid juba tuttavad, sest olen hambaarsti eriala kohta palju informatsiooni varasemalt otsinud ja lugenud.



Säravalt valge naeratus teeb rõõmu nii teile kui teie kaaslastele!
foto: http://www.healthysmile.co/en/social/

SISEHAIGUSED

ÕPPEPÄEV: SISEHAIGUSED
AEG: 15. NOVEMBER
KOHT: SISEHAIGUSTE KLIINIK
ÕPPEJÕUD: MARGUS LEMBER, KATRIN LABOTKIN, RAILI MÜLLER, MOONIKA PÄRT
Teise õppepäeva teemaks oli sisehaigused, mis toimus teisipäeval, 15. novembril. Sisehaigus on siseelundite ja ainevahetushaiguste kohta. Meid õpetas prof. Leber, dr. Labotkin, dr. Müller ja dr. Pärt.
Läksin Tartu Ülikooli Kliinikumi L-korpuse kuuendale korrusele sisekliiniku osakonda. Auditooriumisse lasi mind sekretär. Õppepäev jagunes neljaks loenguks, mida viisid läbi erinevad juhendajad. Iga loeng kestis keskmiselt 45 minutit.
Esimesena alustas professor Margus Lember, kes tutvustas üldist sisekliinikut, sisehaiguseid ja ülikooli sisseastumist. Kirjutasin ülesse sisekliinikumi kohta: haigetele on 72 voodit, aastas ravitakse 3600 haiget ja polikliiniku vastuvõtul 34 000 haiget, töötajaid on 159 inimest. Lühidalt rääkis erialadest ja töötajatest, kes sisekliinikus töötavad. Lember rääkis lähemalt haiguste klassikalisest diagnoosimise metoodikast. Diagnoosimine on patsiendi vaevus(t)e taga oleva patoloogilise protsessi/häire lokalisatsiooni ja olemuse määramine. Uus mõiste, mida kuulsin professor Lemberilt on anamnees. Anamnees on haiguse eellugu, haigusnähtude tekkimise, arenemise, seniste uuringute ja ravi kirjeldus.
Teise loenguga alustas gastroenteroloog Labotkin.  Gastroenteroloogia on seedeelundite haigusi käsitlev arstiteaduse haru (valdkond, mis tegeleb seedetrakti probleemidega). Labotkin rääkis seedetraktihaigustest (peamiselt soole-ja maksahaigustest). Maksahaigused on siis kas ise tekitatud (alkoholism) või põletikulised (nt hepatiit) haigused. Rääkis erinevatest haigusjuhtumitest, millega on ta oma töös kokku puutunud. Lisaks rääkis põhjalikult maksasiirdamisest, selle järjekordadest ja ajaloost. Minule jäi eriti meelde, et Labotkin soovitas meestele gastroenteroloogiat rohkem kui naistele, sest see nõuab palju seismist, vastupidavust ja kannatlikust, mis sobib rohkem meestele kui naistele.
Kolmanda loengu viis läbi dr Raili Müller, kes on reumatoloog ja TÜ doktorant. Reumatoloogia on liigese- ja tugiaparaadi reumaatilisi kahjustusi uuriv meditsiiniharu (sisemeditsiiniline haigus, liigesed ja luud). Üldiselt rääkis reumatoloogilistest haigustest ja nende diagnostika põhimõttetest. Targemaks tegi mind teadmine et, reumaatiliste haiguste põhialus on põletik. Levib arvamus, et reumatoloogia on n-ö "vanade inimeste" probleem, aga Müller lükkas selle ümber. Tegelikult on reuma harvaesinev lastehaigus, mida põhjustab streptokokk bakter, millele eelneb angiin. Kolmandast loengust jäi eriti meelde haigus nimega  fibromüalgia. Fibromüalgia on krooniline haigus, mille korral haige kurdab tugevat ja häirivat valu üle terve keha, suurt väsimust ning pinnalist ja halba und.
Õppepäeva viimase loengu viis läbi  doktor Pärt, kes on arst-resident endokrinoloogia erialal. Endokriinhaiguseid on väga palju ja aega oli vähe, siis Pärt keskendus rääkis meile pisut sisenõrenäärmetest ja hormoonidest ning seejärel keskenduda suhkurtõvele ehk diabeedile. Endokriinnäärmed ehk sisenõrenäärmed, mis koosnevad näärmerakkudest ja toodavad hormoone. Pärt tutvustas erinevaid suhkruhaiguse tüüpe, kuid peamiselt keskendus ta I ja II tüüpi diabeedile. I tüüpi diabeet on autoimmuunne haigus- organismi immuunreaktsioonid toimuvad oma organismi antigeenide vastu. II tüüpi diabeet on elustiilihaigus, mille puhul tasub patsiendil kaalu alandada, regulaarselt trenni teha ja korralikult süüa. Suhkruhaigetel on enesekontroll glükomeetriga. Glükomeetritel võimaldab veresuhkru mõõtmistulemusi eri vormingutes alla laadida ja analüüsida. Viimasest loengust pidin natuke varem ära minema, mis lõpus räägiti-see jääb nüüd mulle saladuseks.
Õppepäevalt õppisin väga palju uut sisehaiguste kohta, mida saan tulevikus ära kasutada. Tähtis teadmine esimesest loengust tulenev õpetus sisseastumisest: matemaatika ja eesti keele riigieksami tulemused või eesti keele riigieksami tulemus ja bioloogia/keemia sisseastumiseksam. Õppepäeva teemasid seostan varasemate bioloogia teadmistega. Näiteks sisenõrenäärmed ja hormoonid.

foto: http://giphy.com/search/healthy-and-happy