KIRURGIA

ÕPPEPÄEV: KIRURGIA
AEG: 6. DETSEMBER
KOHT: TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM
ÕPPEJÕUD: TOOMAS ELLERVEE
Mul on vaja vahekokkuvõte esitada 16. detsembril ehk see on viimane postitus, mis ilmub see aasta. Viienda õppepäeva teemaks oli kirurgia, mis toimus teisipäeval, 6. detsembril. Kirurgia on meditsiini ja veterinaaria haru, kus haigete ravimine toimub peamiselt lõikuste abil. Meid õpetas õppejõud Toomas Ellervee. Ta võttis meid vastu Maarjamõisa kliinikumi fuajees, ning koos temaga liikusime A-korpusesse. Alustasime õppepäeva õpperuumis, kus kõige esimesena tutvustas dr. Ellervee meile erinevaid esemeid, mida kasutavad kirurgid oma töös. Nägin ja kuulsin täiesti esimest korda sellistest tööriistadest. Järgmisena saime harjutada õmblemist. Loomulikult meie ei saanud elusolendi peal, mis oleks minuarust väga jube. Saime alused, nõelahoidjad, pintsetid ja nõela niidiga (lisan pildi). Olen käsitööga tegelenud, siis minule probleemi õmblemine ei tekitanud, sain samuti dr. Ellerveelt kiita. Kirurgilise õmblemise meetodil on alguse sõlm ja lõpusõlm erinev võrreldes tavaõmblemisega. Dr. Ellervee näitas algul ette, kuidas sõlme teha, siis mul endal algul sõlm välja ei tulnud. Palusin Ellerveelt abi, näitas mulle uuesti ning tegelikult sõlme tegemine pole üldse keeruline. Vigastatud nahk suletakse tavapäraselt haavaniidi (niit, millega  meie saime katsetada aluse peal) või nahaklambritega (dr. Ellervee näitas meile seda). Nahastapler ehk haavaklammerdaja, seda kasutatakse haavade sulgemiseks- kiirem meetod, kui õmblemine.  See oli õppepäeva esimene pool. Õpperuumis õpitu andis meile aimu, millised on vahendid, mida kirurgid vajavad ning kuidas neid kasutada. 

Pildil on alus, pintsetid ja nõel niidiga.

Järgmisena läksime operatsioonide osakonda, kus pidime panema operatsiooniriided. Sinised püksid ja pluus, sussid jalga, müts pähe ja suu ette maski. Meil paluti võtta vahetusjalanõud, ma ei võtnud. Alles õppepäeval sain aru, et saabastega on väga ebamugav ja palav. Kui kõndisime operatsioonitubadest mööda, tekkis suur elevus ja piilusin akendest sisse. Meid jagati nelja kaupa operatsioonitubades laiali. Mina sattusin kõige viimasesse, kus oli halvaloomulise munasarja kasvaja eemaldamine. Seal juba operatsioon kestis, kui meie sisse tulime. Algul oli väga kõhe vaadata, pika aja peale harjusin ära. Dr. Ellermaa käis ringi ja kontrollis, kas kõigil on mida jälgida ja seletas ka ise lisaks paar asja, mis toimub ja mida tehakse.
Tunnistan, et tahtsin operatsioonitoast kiiresti ära minna, sest mul oli kuidagi valus vaadata. Väga huvitav õppepäev oli, arendas mind palju ja praktikumid meeldivadki mulle rohkem kui loengud. Aga siiski olen väga kindel, et minust kirurg ei tule- ma lihtsalt ei suudaks. Ja ma ei oskaks nii suurt vastutust enda peale võtta. Õppepäeva ei oska millegagi seostada, sest kõik oli minule uus.

foto: http://www.star2.com/health/wellness/2016/05/10/would-you-trust-a-robot-to-operate-on-you-instead-of-a-surgeon/

KARDIOLOOGIA

ÕPPEPÄEV: KARDIOLOOGIA
AEG: 29. NOVEMBER
KOHT: SÜDAMEKLIINIKUS
ÕPPEJÕUD: KRISTINA LOTAMÕIS
Neljanda õppepäeva teemaks oli kardioloogia, mis toimus teisipäeval, 29. novembril. Kardioloogia on südame ja veresoonkonna ehitust ja talitlust käsitlev meditsiini haru. Meid õpetas õppejõud Kristina Lotamõis, kes on Tartu Tamme Gümnaasiumi endine õpilane. Algul oli meil sissejuhatav loeng ja hiljem ringkäik.
Õppepäev algas loenguga. Dr. Lotamõis tegi sissejuhatuse. Seletas, kust tuleb mõiste kardioloogia (καρδιά- süda ja λόγια – õpetus) ja, et  kardioloogia haldab nii füüsikat (südame funktsioon), keemiat (ravimid), psühholoogiat (patsiendiga suhtlemine) kui ka teadust.  Dr Lotamõis tõi välja ka kardioloogias kõige tihedamini kasutatavad lühendid (mida arstid kasutavad igapäevaselt ning mis kuluvad ka pähe): CV (kardiovaskuloon), RR (vererõhuväärtus), ÄKS (äge koronaarsündroom). Räägiti ka milliseid töid saab teha peale kardioloogi hariduse omandamist. Näiteks saab töötada ambulatoorses vastuvõtus, osakonnas (palatis, intensiivis, diagnostika ja invasiivkardioloogia erialal) ning teha ka teadustööd. Dr. Kristina tõi välja ka paar haigust, mis südamega võib juhtuda ja haiguste uurimiseks kasutatavate vahenditega. Hüpertensioon ehk arteriaalne hüpertensioon on püsivalt normaalsest kõrgem arteriaalne vererõhk. Südamehaiguse kindlaksmääramiseks kasutatakse EKG-d, SKG-d ja ultraheli. Sain kinnistada oma teadmisi vereringest, mida olen koolis mitmeid kordi õppinud. Meile räägiti ka kahe patsiendi haigusloost.


Järgmisena tegi doktor meile väikse ringkäigu. Läksime kardioloogia intensiivravi oskakonda, kus nägime neid samu patsiente, kellest meile eelnevalt räägiti. Ühe patsiendi käest sai küsida ka küsimusi. Näidati paari aparaati, sh ühte isemasseerivat aparaati südame jaoks ja inimese küljes olevat "külmkappi", mis on ühendatud patsiendiga, et hoida tema keha temperatuuri teatud kraadidel. Meid viidi ka ühte protseduuriruumi, kus saime jälgida stentimise protseduuri. Stentimiseks nimetatakse ballooni peal veresoonde viidavat võrku. Laienenud balloon lükkab lahti metallvõrgu, mis jääb ahenenud veresoone piirkonda toestama. Patsiendil paigaldati läbi kubemeveeni võrgust toruke, mis tagaks parema vere läbikäigu veresoones. Meie olime klaasi taga, seal saime vaadata ekraanidel toimuvat.

Õppepäev viidi huvitavalt läbi ja oli hariv, sellepärast läks aeg kiiremini ja mulle meeldis. Eriti meeldis mulle protseduuri pealt näha. Praktiline osa on alati huvitavam kui loeng. Kuna olen varasemalt bioloogia tundides olnud usin õppija, siis paljud mõisted olid mulle tuttavad ja sain loengust suuresti aru.



Kardioloogia ja süda
foto: http://healthinsuranceus.info/?p=148