NEUROLOOGIA

ÕPPEPÄEV: NEUROLOOGIA
AEG: 24. JAANUAR 2017
KOHT: TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM Maarjamõisa haigla
ÕPPEJÕUD: neuroloog PILLE TABA
Selle aasta esimene õppepäev ja esimene postitus. Vahepeal olid meil tunnid koolis, kus meil toimus keskkond ja tervis. Kuuenda õppepäeva teemaks oli neuroloogia, mis toimus teisipäeval, 24. jaanuaril. Neuroloogia on teadus närvisüsteemi (piirdenärvisüsteem ja kesknärvisüsteem) ehitusest ja funktsioonidest. Meid õpetas õppejõud Pille Taba. Ta võttis meid vastu Maarjamõisa kliinikumi fuajees, loeng algas tavapärasest hiljem: kell 14.00 (tavaliselt 13.15). Kui olime kokku saanud, liikusime maja uuemasse ossa, kus prof. Pille Taba rääkis majade liitmisest ja korpustest. Neuroloogia osakonnas peatusime Ludvig Puusepa juures, kes on kaasaegse neurokiurgia rajaja. Edasi järgnes õppepäeva loengusaalis, kus prof. Taba jagas meile voldikuid Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas õpetatavate erialade kohta. 

Voldikud

Kõigepealt räägiti, kuidas närvisüsteem jaguneb. Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja perifeerseks närvisüsteemiks. Prof. Taba rääkis lähemalt närvisüsteemi elementidest, gliia rakkudest, müeliin kestast ja sünapsist.  Aju koosneb 10% närvirakkudest ehk neuronitest (=hallaine) ja 90% gliiarakkudest (=valgeaine). Gliia on tugielemendid, mis eraldavad ja gupeerivad neuroneid.
Peamised haiged neuroloogias on Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi, Sclerosis Multiplex, Guillain-Barree sündroom. Seratoniiniga ravitakse depressiooni. Düsontogenees ehk arenguhäired,  õppejõud rääkis erinevatest arenguhäirete tekke põhjustest.
Arenguhäired tekkivad:

• Geneetiliste tegurite tagajärjel- nt Downi südroom
• Füsioloogiliste tegurite tagajärjel- ravimite, nakootiliste ainete, alkoholi ja suitsetamise tagajärjel
• Loote nakkus-  süüfilise, HIV, tuberkuloosi, toksoplasmoosi või viirusinfektsiooni tagajärje

Närvisüsteemi jagunemine

Loengu osas saime lisaks põgusa ülevaate närvisüsteemi ehitusest ja talitusest. Viimasena rääkis prof. Taba meile neuroloogiliste haiguste diagnoosimisest ja erinevatest aparaatidest, mida diagnoosimiseks vaja võib minna. Aparaatide näited: EEG (elektroentsefalograafia), mis uurib peaaju pinna elektrilisi kõikumisi; ENMG (elektroneuromüograafia), millega mõõdetakse lihaste elektrilist aktiivsust ning määratakse närvikiudude elektrilise impulsi levi­ku kiirust tunde- ja liigutusnärvis; KT (kompuutertomograafia), mis võimaldab inimkehast saada kihilisi ja ruumilisi kujutisi; PET (positronemissioontomograafia), mis on uurimismeetod, kus piltkujutise saamiseks süstitakse patsiendile väike kogus radioaktiivset märkainet. Mõne aparaadiga saime tutvust teha ringkäigul.

Kompuutertomograaf
foto: http://www.itk.ee/uudised/koik-uudised/2015/6/ida-tallinna-keskhaiglas-uus-ja-moodne-kompuutertomograaf

Loengule järgnes ringkäik, kus meile tutvustati neuroloogia osakonda ja seal räägiti paarist patsiendist. Viimaks näidati meile EEG, ENMG ja PET aparaati.

Minule olid tuttavad närvisüsteemi ehitus ja talitlus ja ka närvisüsteemi jagunemine, sest olen nendega kokku puutunud psühholoogias, bioloogias ja füsioloogias. Ma ei tundnud igavust, sest õppepäev oli lühem võrreldes teiste õppepäevadega. Kokkuvõttes sain palju uut ja põnevat informatsiooni erinevate neuroloogiliste haiguste, nende ravi ja diagnoosimise kohta.