PEDIAATRIA EHK LASTEHAIGUSED

ÕPPEPÄEV: PEDIAATRIA
AEG: 7. VEEBRUAR
KOHT: TÜ Kliinikumi Lastekliinik
ÕPPEJÕUD: HEILI VARENDI, KLARI NOORMETS
Kaheksanda õppepäeva teemaks oli pediaatria ehk lastehaigused, mis toimus teisipäeval, 7. veebruaril. Meid õpetasid dotsent Heili Varendi ja lasteneuroloog Klari Noormets.
Esimese loengu pidas Heili Varendi, kes alustas inimese eluringi tutvustamisega ja selle etappidest. Lähemalt peatusime lapseea etapil (sest meil on pediaatria õppepäev). Lapseea võib jagada viieks: vastsündinu iga, imikuiga, väikelapse iga, varane kooliiga ja teismelise- ehk noorukiiga. Mulle tuli üllatuseks, et lapseiga kestab sünnist 19. eluaasta lõpuni. Olin alati arvanud, et 18. eluaasta lõpuni.  Lisaks sain teada, et lastehaiguste omapära seisneb selles, et haigus ning selle diagnoos ja ravi sõltuvad suuresti lapse vanusest ehk eagrupist. Seda põhjustab asjaolu, et igale lapseea perioodile on omased kindlad arengu, haiguste ja tervise hoidmise iseärasused.
Järgmisena tutvustati meile sünnistatistikat, mis kujutas sündide kõikumist läbi eestlaste ajaloo ning rääkisime nende peamistest põhjustest. Eestis sündis kõige rohkem lapsi laulva revolutsiooni ajal (aastal 1988 , umbes 25 000 last). Viimaste aastatega on sündide arv järjest kahanenud. Aastal 2015 sündis umbes 14 000 last.
Teemaks tulid ka laste tervise globaalsed teemad, näiteks raseduse mõjud, geneetilised haigused/väärarendid, alatoitumus, vaesus, keskkonnaga seotud haigused (sh allergia), traumad, vägivald jne. 

Iseloomulikud probleemid vanuseti

• vastsündinu-imik - kaasasündinud haigused, toitumisprobleemid
• väikelaps - nakkushaigused, allergia
• kooliiga - psühhosomaatilised ja kroonilised haigused, psühholoogilised probleemid

Arengut mõjutavad tegurid

• ema tervis, raseduse kulg
• rasedusenädal sünnil, sünnikaal
• varased haigused ja tüsistused
• arengukeskkond, tegelus toit

Loote ettevalmistus sünniks

• hemoglobiini tase
• vere valgeliblede arv
• kopsu pindpinevusaine ehk surfaktandi küpsemise järsk  
• stresshormoonide tase (et ellu jääda pärast emakast lahkumist)

Õigeaegseks lapseks loetakse last, kes sünnib 27-41 rasedusnädalal (259-293 raseduspäeval). Uueks teadmiseks tuli see, et loote ja täiskasvanu stressid on erinevad: loote stress on ellu jäämiseks ja täiskasvanu stress on tööle hakkamiseks. Kuna pediaatria vastsündinu juures on oluline ka ema, siis räägiti meile ka emapiimast, kust tuli paar üllatavat fakti. Iga imetaja piim on unikaalne. Jah, ma arvasin alati, et kõigi imetajate piim sobib kõigile. Inimese piim on kõige vähem rammusem ja hülge piim on kõige rammusem. Rinnapiim on valuvaigisti. Näiteks kui imik sööb ja samal ajal vereproov võtta, siis ei tunne ta midagi. Emapiim on eriline, sest sisaldab antikehi.
Lisaks tutvustati meile Apgari skaalat, mille abil antakse vastsündinule sünnihinne (kuulsin sellest esimest korda). Lõpetuseks rääkis ta enneaegsetest vastsündinutest. Eestis on enneaegseid 5-6% sündidest. Enneaegsel on kõik organid ja süsteemid ebaküpsed.

Apgari skaala foto: http://www.pedchrome.com/2014/07/apgar-score-in-practice-and-its.html

Teise loengu viis läbi Klari Noormets, kes alustas loengut närvisüsteemi arengu rääkimisega, kus sain paralleele tuua bioloogia tunnist. 

Närvisüsteemi areng

• embrüonaalpäeval formeerub erüodisk, millest arenevad lootelehed
• 21-28 päev: ektodermi paksend
• 36-49 päev: ajuvatsakeste süsteem, suuraju osade diferentseerumine
• 3 fetaalkuu lõpuks inimajule omased propotsioonid
• 6 fetaalkuu lõpuks: normaalsed ajustruktuurid, olemas kõik närvirakud ja gliiarakud

Ajust sain teada, et see on kõige haavatam koht raseduse ajal. Sest, kui laps sünnib enneaegselt, ei pruugi tal aju olla välja arenenud

Arengut mõjutavad faktorid 

• vanemate tervis viljastumise hetkel
• geneetilised tegurid
• keskkond

Väliskeskkond/õppimine on väga olulise mõjuga lapse arengule, eeskätt esimesel 2-3 eluaastal. Lapse arengu võib jagada neljaks: sotsiaal-emotsionaalne, füüsiline, intellektuaalne, kõneline areng.
Dr. Klari Noormets tutvustas meile kaasasündinud reflekse. Mõned näited: kaitserefleks, imemisrefleks, otsimisrefleks ja Moro refleks. 
Järgmisena rääkis meile, milliseid oskuseid peab laps omandama teatud vanuseks. Ühe kuune laps peaks reageerima häälele, naeratama ja tekitama silmkontakti. Kuuekuuselt lapselt oodatakse, aga pööramist, asjade haaramist ja nimele reageerimist. Ühe aastane laps peaks suutma moodustada kahesilbilisi sõnu. Kahe aastane peab oskama öelda oma nime ja moodustada kahesilbilisi lauseid ning kolme aastane peab oskama moodustada juba pikki lauseid ja tundma värve. Neid teetähiseid kontrollitakse perearsti juures ning kui lapsel puudub mõni eakohane oskus, siis suunab perearst lapse spetsialisti juurde, kus püütakse välja selgitada, kas tegemist on arenguhäirega.
Lõpetuseks rääkis õppejõud, miks on oluline arenguhäired varakult avastada. Sedaselleks, et siis saab anda lapsele vajaliku abi ning varajane avastamine annab võimaluse uurida haigust ja tulevikus võib olla saab sellist haigust ka ravida. 
Õppepäev oli väga kasulik, sest see tuleb meile tulevikus kasuks. Sain kinnitada paljusid enda teadmisi ja lisaks teada palju huvitavaid fakte. Kahjuks me ei saanud viiruslaine tõttu haiglat seest külasatda.