KIRURGIA

ÕPPEPÄEV: KIRURGIA
AEG: 6. DETSEMBER
KOHT: TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM
ÕPPEJÕUD: TOOMAS ELLERVEE
Mul on vaja vahekokkuvõte esitada 16. detsembril ehk see on viimane postitus, mis ilmub see aasta. Viienda õppepäeva teemaks oli kirurgia, mis toimus teisipäeval, 6. detsembril. Kirurgia on meditsiini ja veterinaaria haru, kus haigete ravimine toimub peamiselt lõikuste abil. Meid õpetas õppejõud Toomas Ellervee. Ta võttis meid vastu Maarjamõisa kliinikumi fuajees, ning koos temaga liikusime A-korpusesse. Alustasime õppepäeva õpperuumis, kus kõige esimesena tutvustas dr. Ellervee meile erinevaid esemeid, mida kasutavad kirurgid oma töös. Nägin ja kuulsin täiesti esimest korda sellistest tööriistadest. Järgmisena saime harjutada õmblemist. Loomulikult meie ei saanud elusolendi peal, mis oleks minuarust väga jube. Saime alused, nõelahoidjad, pintsetid ja nõela niidiga (lisan pildi). Olen käsitööga tegelenud, siis minule probleemi õmblemine ei tekitanud, sain samuti dr. Ellerveelt kiita. Kirurgilise õmblemise meetodil on alguse sõlm ja lõpusõlm erinev võrreldes tavaõmblemisega. Dr. Ellervee näitas algul ette, kuidas sõlme teha, siis mul endal algul sõlm välja ei tulnud. Palusin Ellerveelt abi, näitas mulle uuesti ning tegelikult sõlme tegemine pole üldse keeruline. Vigastatud nahk suletakse tavapäraselt haavaniidi (niit, millega  meie saime katsetada aluse peal) või nahaklambritega (dr. Ellervee näitas meile seda). Nahastapler ehk haavaklammerdaja, seda kasutatakse haavade sulgemiseks- kiirem meetod, kui õmblemine.  See oli õppepäeva esimene pool. Õpperuumis õpitu andis meile aimu, millised on vahendid, mida kirurgid vajavad ning kuidas neid kasutada. 

Pildil on alus, pintsetid ja nõel niidiga.

Järgmisena läksime operatsioonide osakonda, kus pidime panema operatsiooniriided. Sinised püksid ja pluus, sussid jalga, müts pähe ja suu ette maski. Meil paluti võtta vahetusjalanõud, ma ei võtnud. Alles õppepäeval sain aru, et saabastega on väga ebamugav ja palav. Kui kõndisime operatsioonitubadest mööda, tekkis suur elevus ja piilusin akendest sisse. Meid jagati nelja kaupa operatsioonitubades laiali. Mina sattusin kõige viimasesse, kus oli halvaloomulise munasarja kasvaja eemaldamine. Seal juba operatsioon kestis, kui meie sisse tulime. Algul oli väga kõhe vaadata, pika aja peale harjusin ära. Dr. Ellermaa käis ringi ja kontrollis, kas kõigil on mida jälgida ja seletas ka ise lisaks paar asja, mis toimub ja mida tehakse.
Tunnistan, et tahtsin operatsioonitoast kiiresti ära minna, sest mul oli kuidagi valus vaadata. Väga huvitav õppepäev oli, arendas mind palju ja praktikumid meeldivadki mulle rohkem kui loengud. Aga siiski olen väga kindel, et minust kirurg ei tule- ma lihtsalt ei suudaks. Ja ma ei oskaks nii suurt vastutust enda peale võtta. Õppepäeva ei oska millegagi seostada, sest kõik oli minule uus.

foto: http://www.star2.com/health/wellness/2016/05/10/would-you-trust-a-robot-to-operate-on-you-instead-of-a-surgeon/

KARDIOLOOGIA

ÕPPEPÄEV: KARDIOLOOGIA
AEG: 29. NOVEMBER
KOHT: SÜDAMEKLIINIKUS
ÕPPEJÕUD: KRISTINA LOTAMÕIS
Neljanda õppepäeva teemaks oli kardioloogia, mis toimus teisipäeval, 29. novembril. Kardioloogia on südame ja veresoonkonna ehitust ja talitlust käsitlev meditsiini haru. Meid õpetas õppejõud Kristina Lotamõis, kes on Tartu Tamme Gümnaasiumi endine õpilane. Algul oli meil sissejuhatav loeng ja hiljem ringkäik.
Õppepäev algas loenguga. Dr. Lotamõis tegi sissejuhatuse. Seletas, kust tuleb mõiste kardioloogia (καρδιά- süda ja λόγια – õpetus) ja, et  kardioloogia haldab nii füüsikat (südame funktsioon), keemiat (ravimid), psühholoogiat (patsiendiga suhtlemine) kui ka teadust.  Dr Lotamõis tõi välja ka kardioloogias kõige tihedamini kasutatavad lühendid (mida arstid kasutavad igapäevaselt ning mis kuluvad ka pähe): CV (kardiovaskuloon), RR (vererõhuväärtus), ÄKS (äge koronaarsündroom). Räägiti ka milliseid töid saab teha peale kardioloogi hariduse omandamist. Näiteks saab töötada ambulatoorses vastuvõtus, osakonnas (palatis, intensiivis, diagnostika ja invasiivkardioloogia erialal) ning teha ka teadustööd. Dr. Kristina tõi välja ka paar haigust, mis südamega võib juhtuda ja haiguste uurimiseks kasutatavate vahenditega. Hüpertensioon ehk arteriaalne hüpertensioon on püsivalt normaalsest kõrgem arteriaalne vererõhk. Südamehaiguse kindlaksmääramiseks kasutatakse EKG-d, SKG-d ja ultraheli. Sain kinnistada oma teadmisi vereringest, mida olen koolis mitmeid kordi õppinud. Meile räägiti ka kahe patsiendi haigusloost.


Järgmisena tegi doktor meile väikse ringkäigu. Läksime kardioloogia intensiivravi oskakonda, kus nägime neid samu patsiente, kellest meile eelnevalt räägiti. Ühe patsiendi käest sai küsida ka küsimusi. Näidati paari aparaati, sh ühte isemasseerivat aparaati südame jaoks ja inimese küljes olevat "külmkappi", mis on ühendatud patsiendiga, et hoida tema keha temperatuuri teatud kraadidel. Meid viidi ka ühte protseduuriruumi, kus saime jälgida stentimise protseduuri. Stentimiseks nimetatakse ballooni peal veresoonde viidavat võrku. Laienenud balloon lükkab lahti metallvõrgu, mis jääb ahenenud veresoone piirkonda toestama. Patsiendil paigaldati läbi kubemeveeni võrgust toruke, mis tagaks parema vere läbikäigu veresoones. Meie olime klaasi taga, seal saime vaadata ekraanidel toimuvat.

Õppepäev viidi huvitavalt läbi ja oli hariv, sellepärast läks aeg kiiremini ja mulle meeldis. Eriti meeldis mulle protseduuri pealt näha. Praktiline osa on alati huvitavam kui loeng. Kuna olen varasemalt bioloogia tundides olnud usin õppija, siis paljud mõisted olid mulle tuttavad ja sain loengust suuresti aru.



Kardioloogia ja süda
foto: http://healthinsuranceus.info/?p=148

STOMATOLOOGIA

ÕPPEPÄEV: STOMATOLOOGIA
AEG: 22. NOVEMBER
KOHT: MAARJAMÕISA HAIGLA TÄIENDUSKESKUSE KOOLITUSRUUM
ÕPPEJÕUD: SILVIA RUSSAK
Kolmanda õppepäeva teemaks oli stomatoloogia, mis toimus teisipäeval, 22. novembril. Stomatoloogia on arstlik eriala, mille juures ravitakse suuõõne, sh hammaste ja näo-lõualuude haigusi. Meid õpetas doktor Silvia Russak, kes on tuntud Eesti arstiteadlane ja stomatoloog. Õppepäev toimus loengu vormis. Ootasin seda õppepäeva, sest minu soov on saada hambaarstiks. Olen alati teadnud, et tahan õppida midagi meditsiiniga seoses. Hiljuti hakkas mind huvitama hambaarsti eriala. Russak rääkis üldiselt stomatoloogia õppest tänapäeval ning tõi näiteid enda õppinguaastaist.
Esialgu rääkis, mis on stomatoloogia, kes on stomatoloog ja kuidas stomatoloogiks saada. Eestis toimub stomatoloogia eriala ja üldmeditsiiniliste ainete õppimne Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas 5 aastat. Tartu Ülikoolist saadud diplom kehtib kogu Euroopa Liidus. Hambaarsti eriala on perspektiivne, sest elanikkond tunneb huvi oma hammaskonna ja esteetilise väljanägemise vastu. Lisaks rääkis ta stomatoloogia ajaloost ja erinevatest sündroomidest, mis kahjustavad nii hambaid kui ka lõualuude arengut. Tartu Ülikooli stomatoloogia osakonna asutas Valter Hiie 1941 aastal. Valter Hiie on öelnud: “Inimene armastab oma nägu ja ta usaldab selle arsti kätte, kes ei tohi seda rikkuda, vaid peab selle paremaks tegema.” Sain teada, et suuõõnes esinevad muutused kaasnevad sageli ka teistes organites esinevate haigustega. Sain tuttavaks uute haigustega näiteks: haigustega nagu Robin’ sündroom, fluoroos, Albright sündroom, parodontiit. Albright’ sündroom on lõualuude arenguhäire, patoloogilised murrud, pigmentatsioon. Robin’ sündroom on kui, keel on väga väike ja suupõhjas kinni, süülae lõhe. Hammastele on väga ohtlik suitsetamine, sest see muudab hambad pruuniks, tekib kaaries, halb hingeõhk ja ka suur oht haigestuda vähki.
Õppepäevalt õppisin palju uut stomatoloogiks õppimise kohta, küsisin loengu lõppus Russakilt paar küsimust. Nüüd on natuke kergem ja suurem soov olla hambaarst. Russaki sõnul stomatoloogia eriala on väga perspektiivikas ning tööst puudust ei tule. Õppepäevalt oli tuttav, et suitsetamine kahjustab hambaid ja on tervisele kahjulik. Samuti osad punktid olid juba tuttavad, sest olen hambaarsti eriala kohta palju informatsiooni varasemalt otsinud ja lugenud.



Säravalt valge naeratus teeb rõõmu nii teile kui teie kaaslastele!
foto: http://www.healthysmile.co/en/social/

SISEHAIGUSED

ÕPPEPÄEV: SISEHAIGUSED
AEG: 15. NOVEMBER
KOHT: SISEHAIGUSTE KLIINIK
ÕPPEJÕUD: MARGUS LEMBER, KATRIN LABOTKIN, RAILI MÜLLER, MOONIKA PÄRT
Teise õppepäeva teemaks oli sisehaigused, mis toimus teisipäeval, 15. novembril. Sisehaigus on siseelundite ja ainevahetushaiguste kohta. Meid õpetas prof. Leber, dr. Labotkin, dr. Müller ja dr. Pärt.
Läksin Tartu Ülikooli Kliinikumi L-korpuse kuuendale korrusele sisekliiniku osakonda. Auditooriumisse lasi mind sekretär. Õppepäev jagunes neljaks loenguks, mida viisid läbi erinevad juhendajad. Iga loeng kestis keskmiselt 45 minutit.
Esimesena alustas professor Margus Lember, kes tutvustas üldist sisekliinikut, sisehaiguseid ja ülikooli sisseastumist. Kirjutasin ülesse sisekliinikumi kohta: haigetele on 72 voodit, aastas ravitakse 3600 haiget ja polikliiniku vastuvõtul 34 000 haiget, töötajaid on 159 inimest. Lühidalt rääkis erialadest ja töötajatest, kes sisekliinikus töötavad. Lember rääkis lähemalt haiguste klassikalisest diagnoosimise metoodikast. Diagnoosimine on patsiendi vaevus(t)e taga oleva patoloogilise protsessi/häire lokalisatsiooni ja olemuse määramine. Uus mõiste, mida kuulsin professor Lemberilt on anamnees. Anamnees on haiguse eellugu, haigusnähtude tekkimise, arenemise, seniste uuringute ja ravi kirjeldus.
Teise loenguga alustas gastroenteroloog Labotkin.  Gastroenteroloogia on seedeelundite haigusi käsitlev arstiteaduse haru (valdkond, mis tegeleb seedetrakti probleemidega). Labotkin rääkis seedetraktihaigustest (peamiselt soole-ja maksahaigustest). Maksahaigused on siis kas ise tekitatud (alkoholism) või põletikulised (nt hepatiit) haigused. Rääkis erinevatest haigusjuhtumitest, millega on ta oma töös kokku puutunud. Lisaks rääkis põhjalikult maksasiirdamisest, selle järjekordadest ja ajaloost. Minule jäi eriti meelde, et Labotkin soovitas meestele gastroenteroloogiat rohkem kui naistele, sest see nõuab palju seismist, vastupidavust ja kannatlikust, mis sobib rohkem meestele kui naistele.
Kolmanda loengu viis läbi dr Raili Müller, kes on reumatoloog ja TÜ doktorant. Reumatoloogia on liigese- ja tugiaparaadi reumaatilisi kahjustusi uuriv meditsiiniharu (sisemeditsiiniline haigus, liigesed ja luud). Üldiselt rääkis reumatoloogilistest haigustest ja nende diagnostika põhimõttetest. Targemaks tegi mind teadmine et, reumaatiliste haiguste põhialus on põletik. Levib arvamus, et reumatoloogia on n-ö "vanade inimeste" probleem, aga Müller lükkas selle ümber. Tegelikult on reuma harvaesinev lastehaigus, mida põhjustab streptokokk bakter, millele eelneb angiin. Kolmandast loengust jäi eriti meelde haigus nimega  fibromüalgia. Fibromüalgia on krooniline haigus, mille korral haige kurdab tugevat ja häirivat valu üle terve keha, suurt väsimust ning pinnalist ja halba und.
Õppepäeva viimase loengu viis läbi  doktor Pärt, kes on arst-resident endokrinoloogia erialal. Endokriinhaiguseid on väga palju ja aega oli vähe, siis Pärt keskendus rääkis meile pisut sisenõrenäärmetest ja hormoonidest ning seejärel keskenduda suhkurtõvele ehk diabeedile. Endokriinnäärmed ehk sisenõrenäärmed, mis koosnevad näärmerakkudest ja toodavad hormoone. Pärt tutvustas erinevaid suhkruhaiguse tüüpe, kuid peamiselt keskendus ta I ja II tüüpi diabeedile. I tüüpi diabeet on autoimmuunne haigus- organismi immuunreaktsioonid toimuvad oma organismi antigeenide vastu. II tüüpi diabeet on elustiilihaigus, mille puhul tasub patsiendil kaalu alandada, regulaarselt trenni teha ja korralikult süüa. Suhkruhaigetel on enesekontroll glükomeetriga. Glükomeetritel võimaldab veresuhkru mõõtmistulemusi eri vormingutes alla laadida ja analüüsida. Viimasest loengust pidin natuke varem ära minema, mis lõpus räägiti-see jääb nüüd mulle saladuseks.
Õppepäevalt õppisin väga palju uut sisehaiguste kohta, mida saan tulevikus ära kasutada. Tähtis teadmine esimesest loengust tulenev õpetus sisseastumisest: matemaatika ja eesti keele riigieksami tulemused või eesti keele riigieksami tulemus ja bioloogia/keemia sisseastumiseksam. Õppepäeva teemasid seostan varasemate bioloogia teadmistega. Näiteks sisenõrenäärmed ja hormoonid.

foto: http://giphy.com/search/healthy-and-happy

ERGONOOMIKA

ÕPPEPÄEV: ERGONOOMIKA
AEG: 18. OKTOOBER
KOHT: TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL
ÕPPEJÕUD: MAIE TIMM
Teisipäeval, 18. oktoobril oli teemaks ergonoomika. Ergonoomika on teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast, mis tagavad tegevuse võimalikult suure turvalisuse ja tõhususe. Võetakse arvesse inimese võimeid ja oskusi, harjumusi ja vajadusi. Meid õpetas õppejõud Maie Timm.
Kõrgkooli jõudes algas õppepäev kohe praktilise osaga, pooltele anti ratastoolid ja teistele kargud. Mina sain algul kargud, nendega pidi harjutama hoones liikumist. Karkudega käisime trepist üles ja alla, meie kõrval oli kaaslane, et kukkumist vältida. Ratastooliga proovisime liikuda kaldteest üles ja alla, samuti sõitsime liftiga ja tegime slaalomsõitu. Lõpuks proovisime individuaalselt saada uksest sisse ratastooli või karkudega. Õppejõud selgitas tegevuse käigus, kuidas on õige ja kuidas parem. Sain uusi teadmisi, kuidas abivajajat kõige paremini abistada.

Poisid ja õppejõud näitasid, kuidas ratastoolis abivajajat trepil aidata.

Õppepäeva teises pooles saime olla pimedad ja harjutasime pimeda juhatamist. Panime silmade ette katte ja koos juhendava kaaslasega läbisime teatud marsruudi. Tee peale olid seatud erinevad takistused, millest pidi mööda pääsema nii, et keegi ennast ei vigastaks. Juhatamine käis ainult sõnadega. Sain jubeda kogemuse, kui pidin silmad kinni siduma. Oleks olnud mulle tuttav koht, siis ma ei oleks kartnud nii palju.

Õppepäevalt õppisin, et kuidas abivajajat aidata, samuti sain proovida karkude ja ratastooliga liikumist ning kuidas pimedat inimest juhendada liikumisel. Minule tuleb see kasuks, sest kui keegi pereliikmetest või lähedastest peaks vajama ratastooli või karke, siis oskan neid aidata. Tänu õppepäevale oskan abivajajat trepil aidata, kuna elan ka majas kus on trepid. Varasematest teadmistest sain kinnituse, et kui ühe meeleelundi töö on häiritud, siis teevad rohkem tööd teised meeleelundid: kuulmine, kompimine.