PSÜHHIAATRIA

ÕPPEPÄEV: PSÜHHIAATRIA
AEG: 23.MAI
KOHT: PSÜHHIAATRIAKLIINIK, RAJA 31
ÕPPEJÕUD: SVEN JANNO, INNAR TÕRU
Viimase õppepäeva teemaks oli psühhiaatria, mis toimus 23. mail. Meid õpetasid dr Sven Janno ja dr Innar Tõru. Õppepäev koosnes kahest loengust, mis viidi läbi kahes osas.
Esimesena viis loengu läbi dr Sven Janno. Dr Janno alustas psühhiaatria erialal tutvustamisega. Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, põhjuseid, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi, rehabilitatsiooni ja ennetust. Psühhiaatria jaguneb: kliiniline psühhiaatria, sotsiaalpsühhiaatria, kohtupsühhiaatria, töövõimeekspertiisid, kaitseväekõlblikkuse ekspertiisid. Kõige sagedamini esinevad psühhootilised häired on depressioon ja ärevus. Psüühiliste häirete avaldumise faktorid jagunevad vallandavateks ja predisponeerivateks. Vallandavad faktorid on kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Predisponeerivad faktorid on geneetilised, sünnitrauma, looteea eripära või sotsiaalpsühholoogilised tegurid arenguperioodis. Meile tutvustati Maslow' püramiidi, mis seab paika inimeste vajadused tähtsusest olenevalt. Sealt saime teada, et kui mõni neist vajadustest ei ole piisavalt pika aja kooksul rahuldatud, on suur võimalus, et inimestel võivad tekkida sümptomid, mis pikaks ajaks püsima jäädes võivad esile kutsuda mingit sorti psühhootilise häire. Lõpuks arutasime ka statistikat. Uueks teadmiseks oli, et Eestis on psühhiaatreid 10 000 elaniku kohta teiste Euroopa riikidega võrreldes üsna keskmiselt. Eesti kuulub kõrge sissetulekuga riikide hulka oma psüühikahäirete sageduse kohalt. Dr Janno küsis klassilt, kui paljudel inimestel Euroopa Liidus on protsentuaalselt viimase aja jooksul esinenud psüühikahäire. Õige vastus on 38%. Dr Janno lõpetas oma loengu psüühikahäirete raviviisidest rääkides. Psüühikahäirete raviviisid on bioloogilised raviviisid, psühhoteraapia, nõustamine, rehabilitatsioon ja sotsiaalabi.

foto: http://multimeedia.typepad.com/ppk7b/2014/09/lisa%C3%BClesanne-tublimatele.html

Teisena viis loengu läbi dr Innar Tõru. Alustuseks palus ta meil silmad kinni panna ja otsida põhjus, miks me seal loengus istuma, sest tema arvates on igal asjal põhjus. Siis näitas sr Tõru meile Kaljo Kiisi filmist ''Hullumeelne'' ühte klippi, mida me pärast analüüsisime. Ta lasi meil kahe inimese vahel otsustada, kumb neist on meie arvates psühhootilise häirega. Sellest ülesandest tõusnud aruteluga jõudsime järelduseni, et psühhootilist häiret ei pruugi alati välimuse järgi tuvastada. Dr Tõnu selgitas luulu ja hallutsinatsiooni vahet. Luul on see, mida inimene mõtleb ehk oma peas ette kujutab, hallutsinatsioon on see, kui inimene näeb midagi, mida päriselt seal ei eksisteeri. Lõpetuseks näitas ta eelneva klipi järgnevat klippi, mida me enam analüüsida ei jõudnud. Psühhiaatria erialaga olen natukene kokku puutunud.

PEREMEDITSIIN

ÕPPEPÄEV: PEREMEDITSIIN
AEG: 2. MAI
KOHT: TÜ KLIINIKUMI MAARJAMÕISA POLIKLIINIK
ÕPPEJÕUD: DR KADRI SUIJA
Kaheteistkümnenda õppepäeva teemaks oli peremeditsiin, mis toimus 2. mail. Meid õpetas dr Kadri Suija. Õppepäev koosnes pikast loengust ja lühikesest ringkäigust Maarjamõisa polikliiniku perearstikeskuses. Loeng algas aruteluga oma viimasest perearsti visiidist. Arutelu eesmärgiks oli mõista, et perearsti poole pöördutakse väga erinevate valdkondade probleemidega. Näiteks uus äge terviseprobleem või tervisekontroll. Perearst käsitleb patsienti kui tervikut, aga erialased arstid keskenduvad sageli ühele või paarile kindlale organsüsteemile. Järgmisena näidati meile ühte 20-minutilist filmi, mis näitas maa perearsti igapäevaelu. Selles oli kajastatud erinevaid põhjuseid, miks üldse perearsti poole pöördutakse. Arutasime ka filmi sisu lahti ja sai küsida erinevaid küsimusi, mis sellega seoses tekkisid. Peale filmi vaatamist ja arutamist tutvusime statistikaga. Näiteks vaatasime, milliste haiguste üle kurdavad erinevates vanusegruppides patsiendid. Võrdlesime ka, kui palju raha kuluks 2-aastase bronhiidiga poisi vastuvõtmiseks ja ravimiseks erinevates Euroopa riikides. Võrdluses tuli välja, et Eestis kulub selleks võrreldes Itaaliaga üsna vähe raha ning selle peamiseks põhjuseks on madal tööjõukulu. Lisaks rääkisime, mille pealt perearstidele raha makstakse ja kuidas seda kokku arvestatakse.
Perearst on eriettevalmistuse saanud arst. Õppejõud rääkis, et perearsti töö on väga mitmekesine, sest tegeletakse erinevate valdkondade probleemidega. Perearstiks olemise plussideks on need, et perearstidel on paindlik graafik, ise otsustamise võimalus ja, et perearstid on nõutud üle terve Eesti ja seega ei tohiks tekkida probleeme töökoha leidmisel. Peremeditsiini iseloomustatakse kui laiahaardeline, kättesaadav, koordineeritud, vastutusrikas, väravavaht ning järjepidev. Minu üllatuseks tuli, et peremeditsiin on maailmas suhteliselt uus akadeemiline eriala, näiteks Eestis on see alates 1993. aastast.
Peale loengut näidati meile tavalisi perearstide tööruume ning peale seda sai veel küsimusi küsida. Olen varem kokku puutunud perearstidega ja see on andnud mingisuguse ettekujutuse perearsti tööst. Kokkuvõtteks ütlen, et loeng oli kasulik ja õppejõud rääkis arusaadavalt.

Olulisematest märksõnadest koosnev Eesti peremeditsiini kaart
foto: https://www.med24.ee/peremeditsiin/aid-37919/valmis-olulisematest-marksonadest-koosnev-eesti-peremeditsiini-kaart

RADIOLOOGIA

ÕPPEPÄEV: RADIOLOOGIA
AEG: 25. APRILL
KOHT: TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM
ÕPPEJÕUD: DR MARTIN REIM
Üheteistkümnenda õppepäeva teemaks oli radioloogia, mis toimus 25. aprillil. Meid õpetas Martin Reim. Radioloogia on teadusharu, mis tegeleb ja uurib ioniseeriva kiirguse kasutamist paljudes teadusvaldkondadest.
Õppepäev algas loenguga. Alustuseks tutvustas dr. Reim meile radioloogia ajaloost ja erialast üldiselt. Nägime pilte esimestest röntgenitest ja ultraheliuuringute masinatest. Röntgenkiirguse avastas Wilhelm Conrad Röntgen, kelle järgi ongi röntgen oma nime saanud. Radioloogia jaguneb diagnostiliseks ja interventsionaalseks radioloogiaks. Diagnostilises radioloogias kasutatakse näiteks röntgenit, kompuutertomograafiat, ultraheli ja magnetresonantstomograadiat. Interventsionaalses radiloogias tegeletakse aga angiograadia, biopsia ja nukleaarmeditsiiniga. Õppejõud tutvustas igat valdkonda ja uurimisviisi põhjalikult. Peale seda tegi ta ühele vabatahtlikule ultraheliuuringu kaelale. Sealt nägime unearterit ja kilpnääret.
Mulle meeldis kõige rohkem, et saime mängida kahoot.it'is ja panna oma teadmised proovile. Mängu võitjale tehti ultraheliuuring. Dr. Reimi õpetamisviis motiveeris rohkem õppepäeval kaasa mõtlema, sest õppejõud lasi meil ise rääkida, mida me röntgenpildil, ultrahelipildil ja mammograafiauuringul tehtud pildil näeme. Lisaks õppejõud tutvustas loengus erinevaid instrumente, mida radioloogias kasutatakse. Kõige paremini jäi meelde biopsia nõel, sest see näeb vahva välja. Biopsia nõela abil võetakse haigelt koeproov mikroskoopiliseks uurimiseks haiguse väljaselgitamise eesmärgil.

Biopsia nõel

Jäin õppepäevaga väga rahule. Loengu osa oli pikk ja sain selge pildi tutvustatavast erialast. Loeng tuli kasuks, kui meile näidati erinevaid radioloogiauuringutel kasutatavaid masinaid.
Varasemalt pole kokku puutunud radioloogiaga.