PSÜHHIAATRIA

ÕPPEPÄEV: PSÜHHIAATRIA
AEG: 23.MAI
KOHT: PSÜHHIAATRIAKLIINIK, RAJA 31
ÕPPEJÕUD: SVEN JANNO, INNAR TÕRU
Viimase õppepäeva teemaks oli psühhiaatria, mis toimus 23. mail. Meid õpetasid dr Sven Janno ja dr Innar Tõru. Õppepäev koosnes kahest loengust, mis viidi läbi kahes osas.
Esimesena viis loengu läbi dr Sven Janno. Dr Janno alustas psühhiaatria erialal tutvustamisega. Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, põhjuseid, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi, rehabilitatsiooni ja ennetust. Psühhiaatria jaguneb: kliiniline psühhiaatria, sotsiaalpsühhiaatria, kohtupsühhiaatria, töövõimeekspertiisid, kaitseväekõlblikkuse ekspertiisid. Kõige sagedamini esinevad psühhootilised häired on depressioon ja ärevus. Psüühiliste häirete avaldumise faktorid jagunevad vallandavateks ja predisponeerivateks. Vallandavad faktorid on kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Predisponeerivad faktorid on geneetilised, sünnitrauma, looteea eripära või sotsiaalpsühholoogilised tegurid arenguperioodis. Meile tutvustati Maslow' püramiidi, mis seab paika inimeste vajadused tähtsusest olenevalt. Sealt saime teada, et kui mõni neist vajadustest ei ole piisavalt pika aja kooksul rahuldatud, on suur võimalus, et inimestel võivad tekkida sümptomid, mis pikaks ajaks püsima jäädes võivad esile kutsuda mingit sorti psühhootilise häire. Lõpuks arutasime ka statistikat. Uueks teadmiseks oli, et Eestis on psühhiaatreid 10 000 elaniku kohta teiste Euroopa riikidega võrreldes üsna keskmiselt. Eesti kuulub kõrge sissetulekuga riikide hulka oma psüühikahäirete sageduse kohalt. Dr Janno küsis klassilt, kui paljudel inimestel Euroopa Liidus on protsentuaalselt viimase aja jooksul esinenud psüühikahäire. Õige vastus on 38%. Dr Janno lõpetas oma loengu psüühikahäirete raviviisidest rääkides. Psüühikahäirete raviviisid on bioloogilised raviviisid, psühhoteraapia, nõustamine, rehabilitatsioon ja sotsiaalabi.

foto: http://multimeedia.typepad.com/ppk7b/2014/09/lisa%C3%BClesanne-tublimatele.html

Teisena viis loengu läbi dr Innar Tõru. Alustuseks palus ta meil silmad kinni panna ja otsida põhjus, miks me seal loengus istuma, sest tema arvates on igal asjal põhjus. Siis näitas sr Tõru meile Kaljo Kiisi filmist ''Hullumeelne'' ühte klippi, mida me pärast analüüsisime. Ta lasi meil kahe inimese vahel otsustada, kumb neist on meie arvates psühhootilise häirega. Sellest ülesandest tõusnud aruteluga jõudsime järelduseni, et psühhootilist häiret ei pruugi alati välimuse järgi tuvastada. Dr Tõnu selgitas luulu ja hallutsinatsiooni vahet. Luul on see, mida inimene mõtleb ehk oma peas ette kujutab, hallutsinatsioon on see, kui inimene näeb midagi, mida päriselt seal ei eksisteeri. Lõpetuseks näitas ta eelneva klipi järgnevat klippi, mida me enam analüüsida ei jõudnud. Psühhiaatria erialaga olen natukene kokku puutunud.