PSÜHHIAATRIA

ÕPPEPÄEV: PSÜHHIAATRIA
AEG: 23.MAI
KOHT: PSÜHHIAATRIAKLIINIK, RAJA 31
ÕPPEJÕUD: SVEN JANNO, INNAR TÕRU
Viimase õppepäeva teemaks oli psühhiaatria, mis toimus 23. mail. Meid õpetasid dr Sven Janno ja dr Innar Tõru. Õppepäev koosnes kahest loengust, mis viidi läbi kahes osas.
Esimesena viis loengu läbi dr Sven Janno. Dr Janno alustas psühhiaatria erialal tutvustamisega. Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, põhjuseid, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi, rehabilitatsiooni ja ennetust. Psühhiaatria jaguneb: kliiniline psühhiaatria, sotsiaalpsühhiaatria, kohtupsühhiaatria, töövõimeekspertiisid, kaitseväekõlblikkuse ekspertiisid. Kõige sagedamini esinevad psühhootilised häired on depressioon ja ärevus. Psüühiliste häirete avaldumise faktorid jagunevad vallandavateks ja predisponeerivateks. Vallandavad faktorid on kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Predisponeerivad faktorid on geneetilised, sünnitrauma, looteea eripära või sotsiaalpsühholoogilised tegurid arenguperioodis. Meile tutvustati Maslow' püramiidi, mis seab paika inimeste vajadused tähtsusest olenevalt. Sealt saime teada, et kui mõni neist vajadustest ei ole piisavalt pika aja kooksul rahuldatud, on suur võimalus, et inimestel võivad tekkida sümptomid, mis pikaks ajaks püsima jäädes võivad esile kutsuda mingit sorti psühhootilise häire. Lõpuks arutasime ka statistikat. Uueks teadmiseks oli, et Eestis on psühhiaatreid 10 000 elaniku kohta teiste Euroopa riikidega võrreldes üsna keskmiselt. Eesti kuulub kõrge sissetulekuga riikide hulka oma psüühikahäirete sageduse kohalt. Dr Janno küsis klassilt, kui paljudel inimestel Euroopa Liidus on protsentuaalselt viimase aja jooksul esinenud psüühikahäire. Õige vastus on 38%. Dr Janno lõpetas oma loengu psüühikahäirete raviviisidest rääkides. Psüühikahäirete raviviisid on bioloogilised raviviisid, psühhoteraapia, nõustamine, rehabilitatsioon ja sotsiaalabi.

foto: http://multimeedia.typepad.com/ppk7b/2014/09/lisa%C3%BClesanne-tublimatele.html

Teisena viis loengu läbi dr Innar Tõru. Alustuseks palus ta meil silmad kinni panna ja otsida põhjus, miks me seal loengus istuma, sest tema arvates on igal asjal põhjus. Siis näitas sr Tõru meile Kaljo Kiisi filmist ''Hullumeelne'' ühte klippi, mida me pärast analüüsisime. Ta lasi meil kahe inimese vahel otsustada, kumb neist on meie arvates psühhootilise häirega. Sellest ülesandest tõusnud aruteluga jõudsime järelduseni, et psühhootilist häiret ei pruugi alati välimuse järgi tuvastada. Dr Tõnu selgitas luulu ja hallutsinatsiooni vahet. Luul on see, mida inimene mõtleb ehk oma peas ette kujutab, hallutsinatsioon on see, kui inimene näeb midagi, mida päriselt seal ei eksisteeri. Lõpetuseks näitas ta eelneva klipi järgnevat klippi, mida me enam analüüsida ei jõudnud. Psühhiaatria erialaga olen natukene kokku puutunud.

PEREMEDITSIIN

ÕPPEPÄEV: PEREMEDITSIIN
AEG: 2. MAI
KOHT: TÜ KLIINIKUMI MAARJAMÕISA POLIKLIINIK
ÕPPEJÕUD: DR KADRI SUIJA
Kaheteistkümnenda õppepäeva teemaks oli peremeditsiin, mis toimus 2. mail. Meid õpetas dr Kadri Suija. Õppepäev koosnes pikast loengust ja lühikesest ringkäigust Maarjamõisa polikliiniku perearstikeskuses. Loeng algas aruteluga oma viimasest perearsti visiidist. Arutelu eesmärgiks oli mõista, et perearsti poole pöördutakse väga erinevate valdkondade probleemidega. Näiteks uus äge terviseprobleem või tervisekontroll. Perearst käsitleb patsienti kui tervikut, aga erialased arstid keskenduvad sageli ühele või paarile kindlale organsüsteemile. Järgmisena näidati meile ühte 20-minutilist filmi, mis näitas maa perearsti igapäevaelu. Selles oli kajastatud erinevaid põhjuseid, miks üldse perearsti poole pöördutakse. Arutasime ka filmi sisu lahti ja sai küsida erinevaid küsimusi, mis sellega seoses tekkisid. Peale filmi vaatamist ja arutamist tutvusime statistikaga. Näiteks vaatasime, milliste haiguste üle kurdavad erinevates vanusegruppides patsiendid. Võrdlesime ka, kui palju raha kuluks 2-aastase bronhiidiga poisi vastuvõtmiseks ja ravimiseks erinevates Euroopa riikides. Võrdluses tuli välja, et Eestis kulub selleks võrreldes Itaaliaga üsna vähe raha ning selle peamiseks põhjuseks on madal tööjõukulu. Lisaks rääkisime, mille pealt perearstidele raha makstakse ja kuidas seda kokku arvestatakse.
Perearst on eriettevalmistuse saanud arst. Õppejõud rääkis, et perearsti töö on väga mitmekesine, sest tegeletakse erinevate valdkondade probleemidega. Perearstiks olemise plussideks on need, et perearstidel on paindlik graafik, ise otsustamise võimalus ja, et perearstid on nõutud üle terve Eesti ja seega ei tohiks tekkida probleeme töökoha leidmisel. Peremeditsiini iseloomustatakse kui laiahaardeline, kättesaadav, koordineeritud, vastutusrikas, väravavaht ning järjepidev. Minu üllatuseks tuli, et peremeditsiin on maailmas suhteliselt uus akadeemiline eriala, näiteks Eestis on see alates 1993. aastast.
Peale loengut näidati meile tavalisi perearstide tööruume ning peale seda sai veel küsimusi küsida. Olen varem kokku puutunud perearstidega ja see on andnud mingisuguse ettekujutuse perearsti tööst. Kokkuvõtteks ütlen, et loeng oli kasulik ja õppejõud rääkis arusaadavalt.

Olulisematest märksõnadest koosnev Eesti peremeditsiini kaart
foto: https://www.med24.ee/peremeditsiin/aid-37919/valmis-olulisematest-marksonadest-koosnev-eesti-peremeditsiini-kaart

RADIOLOOGIA

ÕPPEPÄEV: RADIOLOOGIA
AEG: 25. APRILL
KOHT: TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM
ÕPPEJÕUD: DR MARTIN REIM
Üheteistkümnenda õppepäeva teemaks oli radioloogia, mis toimus 25. aprillil. Meid õpetas Martin Reim. Radioloogia on teadusharu, mis tegeleb ja uurib ioniseeriva kiirguse kasutamist paljudes teadusvaldkondadest.
Õppepäev algas loenguga. Alustuseks tutvustas dr. Reim meile radioloogia ajaloost ja erialast üldiselt. Nägime pilte esimestest röntgenitest ja ultraheliuuringute masinatest. Röntgenkiirguse avastas Wilhelm Conrad Röntgen, kelle järgi ongi röntgen oma nime saanud. Radioloogia jaguneb diagnostiliseks ja interventsionaalseks radioloogiaks. Diagnostilises radioloogias kasutatakse näiteks röntgenit, kompuutertomograafiat, ultraheli ja magnetresonantstomograadiat. Interventsionaalses radiloogias tegeletakse aga angiograadia, biopsia ja nukleaarmeditsiiniga. Õppejõud tutvustas igat valdkonda ja uurimisviisi põhjalikult. Peale seda tegi ta ühele vabatahtlikule ultraheliuuringu kaelale. Sealt nägime unearterit ja kilpnääret.
Mulle meeldis kõige rohkem, et saime mängida kahoot.it'is ja panna oma teadmised proovile. Mängu võitjale tehti ultraheliuuring. Dr. Reimi õpetamisviis motiveeris rohkem õppepäeval kaasa mõtlema, sest õppejõud lasi meil ise rääkida, mida me röntgenpildil, ultrahelipildil ja mammograafiauuringul tehtud pildil näeme. Lisaks õppejõud tutvustas loengus erinevaid instrumente, mida radioloogias kasutatakse. Kõige paremini jäi meelde biopsia nõel, sest see näeb vahva välja. Biopsia nõela abil võetakse haigelt koeproov mikroskoopiliseks uurimiseks haiguse väljaselgitamise eesmärgil.

Biopsia nõel

Jäin õppepäevaga väga rahule. Loengu osa oli pikk ja sain selge pildi tutvustatavast erialast. Loeng tuli kasuks, kui meile näidati erinevaid radioloogiauuringutel kasutatavaid masinaid.
Varasemalt pole kokku puutunud radioloogiaga.

MEDITSIINIGENEETIKA

ÕPPEPÄEV: MEDITSIINIGENEETIKA

AEG: 11. APRILL

KOHT: BIOMEEDIKUM, RAVILA 19

ÕPPEJÕUD: ELE PRANS, MARILIN IVASK

Üheksanda õppepäev teemaks oli anestesioloogia ehk erakorraline meditsiin, kus ma kahjuks puudusin. Kümnenda õppepäeva teemaks oli meditsiinigeneetika, mis toimus 11. aprillil. Meid õpetasid Ele Prans ja Marilin Ivask.

Õppepäev algas lühikese loenguga klassis, kus meile näidati lühikest videot, mis rääkis polümeraasi ahelreaktsioonist ehk PCR-st. PCR on meetod DNA või RNA järjestuse amplifikatsiooniks ehk kordistamiseks. PCR-meetod võimaldab väga väikesest DNA lõigust lua miljoneid koopiaid.

PCR koosneb kolmest etapist:

1. DNA ahelate denatureerimine- DNA denatureerimiseks kuumutatakse DNA-d 90–95 °C juures, mille käigus DNA biheeliks laguneb kaheks üksikahelaks.
2. Praimerite seondumine DNA ahelatega- praimerite seondumine toimub 50–70 °C juures.
3. DNA süntees-  protseduur toimub 72 °C juures.

Peale loengut asusime praktilise osa juurde, milleks oli hiirte DNA lõikude ehk geenide uurimine. Õpilased jagati nelja rühma. Iga rühma ülesandeks oli segada kokku lahus. Lahuse valmistamiseks segati kokku segu pulbrist ja vedelikust, seejärel kuumutati valminud segu mikrolaineahjus. Kuumutamisel muutus lahus geeliks. Kui kõik rühmad olid geelid valmis saanud, valati need ühte suurde nõusse kokku. Seejärel kandis iga rühm automaatpipetiga geeli sisse proovid,mida pärast siis aparaadi abil analüüsiti. Automaatpipett on gradueeritud ehk ühikutega varustatud instrument, mida kasutatakse kindla ruumalaga vedeliku mõõtmiseks ja viimiseks uuritavasse lahusesse. Analüüside tulemusi sai näha arvutiekraanilt. 

Kokkuvõtteks arvan, et see õppepäev polnud põnev, sest toimus peamiselt praktiliselt ja iga õpilane sai väga vähe midagi teha. Õppepäeva loengu osa oleks pidanud olema pikem ja põhjalikum, sest raske oli saada aru, mida tegema peab ja, miks just nii tegema peab. Lisaks oli keerulinemõista töö tulemusi ja õppejõudude sõnavara, kuna paljusid mõisteid ei seletatud lahti.

Ma meditsiinigeneetikaga kuigi palju kokku puutunud pole. Varasematest bioloogia tundidest oli kasu, sest osad mõisted nagu näiteks DNA, DNA polümeraas, geen olid mulle juba tuttavad.

labor

PEDIAATRIA EHK LASTEHAIGUSED

ÕPPEPÄEV: PEDIAATRIA
AEG: 7. VEEBRUAR
KOHT: TÜ Kliinikumi Lastekliinik
ÕPPEJÕUD: HEILI VARENDI, KLARI NOORMETS
Kaheksanda õppepäeva teemaks oli pediaatria ehk lastehaigused, mis toimus teisipäeval, 7. veebruaril. Meid õpetasid dotsent Heili Varendi ja lasteneuroloog Klari Noormets.
Esimese loengu pidas Heili Varendi, kes alustas inimese eluringi tutvustamisega ja selle etappidest. Lähemalt peatusime lapseea etapil (sest meil on pediaatria õppepäev). Lapseea võib jagada viieks: vastsündinu iga, imikuiga, väikelapse iga, varane kooliiga ja teismelise- ehk noorukiiga. Mulle tuli üllatuseks, et lapseiga kestab sünnist 19. eluaasta lõpuni. Olin alati arvanud, et 18. eluaasta lõpuni.  Lisaks sain teada, et lastehaiguste omapära seisneb selles, et haigus ning selle diagnoos ja ravi sõltuvad suuresti lapse vanusest ehk eagrupist. Seda põhjustab asjaolu, et igale lapseea perioodile on omased kindlad arengu, haiguste ja tervise hoidmise iseärasused.
Järgmisena tutvustati meile sünnistatistikat, mis kujutas sündide kõikumist läbi eestlaste ajaloo ning rääkisime nende peamistest põhjustest. Eestis sündis kõige rohkem lapsi laulva revolutsiooni ajal (aastal 1988 , umbes 25 000 last). Viimaste aastatega on sündide arv järjest kahanenud. Aastal 2015 sündis umbes 14 000 last.
Teemaks tulid ka laste tervise globaalsed teemad, näiteks raseduse mõjud, geneetilised haigused/väärarendid, alatoitumus, vaesus, keskkonnaga seotud haigused (sh allergia), traumad, vägivald jne. 

Iseloomulikud probleemid vanuseti

• vastsündinu-imik - kaasasündinud haigused, toitumisprobleemid
• väikelaps - nakkushaigused, allergia
• kooliiga - psühhosomaatilised ja kroonilised haigused, psühholoogilised probleemid

Arengut mõjutavad tegurid

• ema tervis, raseduse kulg
• rasedusenädal sünnil, sünnikaal
• varased haigused ja tüsistused
• arengukeskkond, tegelus toit

Loote ettevalmistus sünniks

• hemoglobiini tase
• vere valgeliblede arv
• kopsu pindpinevusaine ehk surfaktandi küpsemise järsk  
• stresshormoonide tase (et ellu jääda pärast emakast lahkumist)

Õigeaegseks lapseks loetakse last, kes sünnib 27-41 rasedusnädalal (259-293 raseduspäeval). Uueks teadmiseks tuli see, et loote ja täiskasvanu stressid on erinevad: loote stress on ellu jäämiseks ja täiskasvanu stress on tööle hakkamiseks. Kuna pediaatria vastsündinu juures on oluline ka ema, siis räägiti meile ka emapiimast, kust tuli paar üllatavat fakti. Iga imetaja piim on unikaalne. Jah, ma arvasin alati, et kõigi imetajate piim sobib kõigile. Inimese piim on kõige vähem rammusem ja hülge piim on kõige rammusem. Rinnapiim on valuvaigisti. Näiteks kui imik sööb ja samal ajal vereproov võtta, siis ei tunne ta midagi. Emapiim on eriline, sest sisaldab antikehi.
Lisaks tutvustati meile Apgari skaalat, mille abil antakse vastsündinule sünnihinne (kuulsin sellest esimest korda). Lõpetuseks rääkis ta enneaegsetest vastsündinutest. Eestis on enneaegseid 5-6% sündidest. Enneaegsel on kõik organid ja süsteemid ebaküpsed.

Apgari skaala foto: http://www.pedchrome.com/2014/07/apgar-score-in-practice-and-its.html

Teise loengu viis läbi Klari Noormets, kes alustas loengut närvisüsteemi arengu rääkimisega, kus sain paralleele tuua bioloogia tunnist. 

Närvisüsteemi areng

• embrüonaalpäeval formeerub erüodisk, millest arenevad lootelehed
• 21-28 päev: ektodermi paksend
• 36-49 päev: ajuvatsakeste süsteem, suuraju osade diferentseerumine
• 3 fetaalkuu lõpuks inimajule omased propotsioonid
• 6 fetaalkuu lõpuks: normaalsed ajustruktuurid, olemas kõik närvirakud ja gliiarakud

Ajust sain teada, et see on kõige haavatam koht raseduse ajal. Sest, kui laps sünnib enneaegselt, ei pruugi tal aju olla välja arenenud

Arengut mõjutavad faktorid 

• vanemate tervis viljastumise hetkel
• geneetilised tegurid
• keskkond

Väliskeskkond/õppimine on väga olulise mõjuga lapse arengule, eeskätt esimesel 2-3 eluaastal. Lapse arengu võib jagada neljaks: sotsiaal-emotsionaalne, füüsiline, intellektuaalne, kõneline areng.
Dr. Klari Noormets tutvustas meile kaasasündinud reflekse. Mõned näited: kaitserefleks, imemisrefleks, otsimisrefleks ja Moro refleks. 
Järgmisena rääkis meile, milliseid oskuseid peab laps omandama teatud vanuseks. Ühe kuune laps peaks reageerima häälele, naeratama ja tekitama silmkontakti. Kuuekuuselt lapselt oodatakse, aga pööramist, asjade haaramist ja nimele reageerimist. Ühe aastane laps peaks suutma moodustada kahesilbilisi sõnu. Kahe aastane peab oskama öelda oma nime ja moodustada kahesilbilisi lauseid ning kolme aastane peab oskama moodustada juba pikki lauseid ja tundma värve. Neid teetähiseid kontrollitakse perearsti juures ning kui lapsel puudub mõni eakohane oskus, siis suunab perearst lapse spetsialisti juurde, kus püütakse välja selgitada, kas tegemist on arenguhäirega.
Lõpetuseks rääkis õppejõud, miks on oluline arenguhäired varakult avastada. Sedaselleks, et siis saab anda lapsele vajaliku abi ning varajane avastamine annab võimaluse uurida haigust ja tulevikus võib olla saab sellist haigust ka ravida. 
Õppepäev oli väga kasulik, sest see tuleb meile tulevikus kasuks. Sain kinnitada paljusid enda teadmisi ja lisaks teada palju huvitavaid fakte. Kahjuks me ei saanud viiruslaine tõttu haiglat seest külasatda.

KÕRVA-, NINA- JA KURGUHAIGUSED

ÕPPEPÄEV: KÕRVA-, NINA- JA KURGUHAIGUSED
AEG: 31. JAANUAR
KOHT: SA TÜK Kõrvakliinik
ÕPPEJÕUD: INDREK AUS
Seitsmenda õppepäeva teemaks oli kõrva-, nina- ja kurguhaigused, mis toimus teisipäeval, 31. jaanuaril. Meid õpetas kõrva-, nina- ja kurguarst Indrek Aus. Kõrva-, nina- ja kurguarst on kui kirurgiline eriala. Algul oli meil loeng ja hiljem ringkäik.
Doktor Aus alustas loengut Kõrvakliiniku tutvustamisega. Kliinikus on 22 voodikohta, 3 operatsioonituba ning aastas tehakse umbes 8000 operatsiooni. Kliinikus on ka ambulatoorne vastuvõtt, kuulmis ja kõnestamiskeskus ning uneapnoe diagnoosimise keskus. 

Pikemalt räägiti meile lähemalt kõri, nina ja kurgu anatoomiast ning erinevatest operatsioonidest ja haigustest, mille puhul tuleks teha operatsioon.

Kurgu operatsioonid:

• tonsillotomia- osaline kurgumandlite eemaldus, seda tehakse tavaliselt ainult lastel
• tonsillektomia- täielik kurgumandlite eemaldamise operatsioon
• trahheostomia- tehakse ava patsiendi hingetorusse teise või kolmanda kõhre vahemikus. Erakorraline, siis kui patsiendil on raskusi hingamisega.

ANGIIN ON KURGUMANDLIPÕLETIK!!

Nina ja neelu operatsioonid:

• Fess Kirurgia
• septoplastika- ninavaheseinaoperatsioon
• rinoseptoplastika- taastatakse nina vaheseina ja ka nina (nina viltu) tavapärane vorm
• submukoosne konhoplastika- korral kõrvetatakse laseri, plasmaskalpelli vms. seadme abil ninakarbikute limaskesta
• konhotoomia- operatsioon, mille käigus eemaldatakse osaliselt alumised ninakarbikud
• adenoidektomia- adenoidide ehk ninaneelumandlite  kirurgiline eemaldamine
• frontotomia- otsmikupoobaste puhastamine, puuritakse auk otsaette

Kõrvaoperatsioonid:

• müringoplastika- operatsioon trummikile terviklikkuse taastamiseks
• stapedoplastika- osaline kuulmeluu (jaluse) asendamine proteesiga helijuhtimise parandamiseks
• tümpanoplastika- operatsioon kuulmekile ja kuulmeluude ahela terviklikkuse taastamiseks

foto: http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID:KUULMISMEEL

Järgmisena rääkis doktor Aus söögitoru söövitustest. Ta ütles, et enamus söögitoru söövitusest juhtub seetõttu, et söövitavad ained näiteks kodukemikaalid on pandud valedesse pakenditesse (ei ole oma originaalpakendites). Doktor Aus näitas pilte kinnisest ja lahtisest ninaluumurrust ja rääkis, mida teha sellistes olukordades (nt. ninaluumurdu fikseerida ja verejooksu peatada). Veel näitas ta pilte, kus oli näha, kuidas keegi oli alla neelanud sõrmuse, õllekorgi või mündi, mis oli söögitorru kinni jäänud.

Peale loengut viidi meid ringkäigule, mis mulle juba tuttav oli. Nägime patsiente, kes olid samal päeval operatsioonilt tulnud ja toibusid. Doktor ütles, et sellel päeval tehti 30 operatsiooni. Lõpuks näidati meile vahendeid, millega kõrva-, nina- ja kurguarstid tegelevad.

Õppepäeva teema tegid kergemini mõistetavaks läbitud bioloogia kursused, kus olen õppinud kõrva, nina ja kurgu anatoomiat. Nagu eelnevalt mainisin, et Kõrvakliinikum on mulle tuttav. See on seepärast, et väiksena on mul seal toimunud mitu operatsiooni ja iga aastane kõrvakontroll. Kokkuvõttes oli väga tore õppepäev (sest lõppes oodatust palju varem)! 

NEUROLOOGIA

ÕPPEPÄEV: NEUROLOOGIA
AEG: 24. JAANUAR 2017
KOHT: TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM Maarjamõisa haigla
ÕPPEJÕUD: neuroloog PILLE TABA
Selle aasta esimene õppepäev ja esimene postitus. Vahepeal olid meil tunnid koolis, kus meil toimus keskkond ja tervis. Kuuenda õppepäeva teemaks oli neuroloogia, mis toimus teisipäeval, 24. jaanuaril. Neuroloogia on teadus närvisüsteemi (piirdenärvisüsteem ja kesknärvisüsteem) ehitusest ja funktsioonidest. Meid õpetas õppejõud Pille Taba. Ta võttis meid vastu Maarjamõisa kliinikumi fuajees, loeng algas tavapärasest hiljem: kell 14.00 (tavaliselt 13.15). Kui olime kokku saanud, liikusime maja uuemasse ossa, kus prof. Pille Taba rääkis majade liitmisest ja korpustest. Neuroloogia osakonnas peatusime Ludvig Puusepa juures, kes on kaasaegse neurokiurgia rajaja. Edasi järgnes õppepäeva loengusaalis, kus prof. Taba jagas meile voldikuid Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas õpetatavate erialade kohta. 

Voldikud

Kõigepealt räägiti, kuidas närvisüsteem jaguneb. Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja perifeerseks närvisüsteemiks. Prof. Taba rääkis lähemalt närvisüsteemi elementidest, gliia rakkudest, müeliin kestast ja sünapsist.  Aju koosneb 10% närvirakkudest ehk neuronitest (=hallaine) ja 90% gliiarakkudest (=valgeaine). Gliia on tugielemendid, mis eraldavad ja gupeerivad neuroneid.
Peamised haiged neuroloogias on Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi, Sclerosis Multiplex, Guillain-Barree sündroom. Seratoniiniga ravitakse depressiooni. Düsontogenees ehk arenguhäired,  õppejõud rääkis erinevatest arenguhäirete tekke põhjustest.
Arenguhäired tekkivad:

• Geneetiliste tegurite tagajärjel- nt Downi südroom
• Füsioloogiliste tegurite tagajärjel- ravimite, nakootiliste ainete, alkoholi ja suitsetamise tagajärjel
• Loote nakkus-  süüfilise, HIV, tuberkuloosi, toksoplasmoosi või viirusinfektsiooni tagajärje

Närvisüsteemi jagunemine

Loengu osas saime lisaks põgusa ülevaate närvisüsteemi ehitusest ja talitusest. Viimasena rääkis prof. Taba meile neuroloogiliste haiguste diagnoosimisest ja erinevatest aparaatidest, mida diagnoosimiseks vaja võib minna. Aparaatide näited: EEG (elektroentsefalograafia), mis uurib peaaju pinna elektrilisi kõikumisi; ENMG (elektroneuromüograafia), millega mõõdetakse lihaste elektrilist aktiivsust ning määratakse närvikiudude elektrilise impulsi levi­ku kiirust tunde- ja liigutusnärvis; KT (kompuutertomograafia), mis võimaldab inimkehast saada kihilisi ja ruumilisi kujutisi; PET (positronemissioontomograafia), mis on uurimismeetod, kus piltkujutise saamiseks süstitakse patsiendile väike kogus radioaktiivset märkainet. Mõne aparaadiga saime tutvust teha ringkäigul.

Kompuutertomograaf
foto: http://www.itk.ee/uudised/koik-uudised/2015/6/ida-tallinna-keskhaiglas-uus-ja-moodne-kompuutertomograaf

Loengule järgnes ringkäik, kus meile tutvustati neuroloogia osakonda ja seal räägiti paarist patsiendist. Viimaks näidati meile EEG, ENMG ja PET aparaati.

Minule olid tuttavad närvisüsteemi ehitus ja talitlus ja ka närvisüsteemi jagunemine, sest olen nendega kokku puutunud psühholoogias, bioloogias ja füsioloogias. Ma ei tundnud igavust, sest õppepäev oli lühem võrreldes teiste õppepäevadega. Kokkuvõttes sain palju uut ja põnevat informatsiooni erinevate neuroloogiliste haiguste, nende ravi ja diagnoosimise kohta.